1 Corinthians 1

Yokahaŋ mede

1Nu Pol Bepaŋ’walaŋ nadihebet tagimneeŋ Jesu Kilisto diniŋ Aposel tugut. Nu tiŋa notnik Sositeni indi 2Kolinhi Bepaŋ’walaŋ kayoŋbop hiditok pepa i kamehamamut. Hidi Wapum Jesu Kilistodi hehitubu-walandaaŋ uŋgoniŋ hatidok haniŋguk. Adi’walaŋ metam iŋoŋ be niŋkade hatiiŋ hogohogok, hidi wanaŋ unduŋ tihambune Wapum Jesu Kilisto wou niutumbaaŋ ninadiiŋ hidi mebop adigut kubugoŋ tigiŋ. Unduŋ tinene Wapumdi kubugoŋnik tilak.

3Betnik Bepaŋ be Wapum Jesu Kilisto adi’walaaniŋ siloŋ tobogoŋ be kulema u hidut hatuwaak.

Poldi Bepaŋ niutumbaguk

4Bepaŋ adi Jesu Kilistodok tiŋa siloŋ tobogoŋ tihamguk wendok nadisuŋa hati-niutumbalat. 5Adi Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ yohautadok nadisu eŋ nadinadi mebimebi kisaŋ hamguk. 6U Kilisto diniŋ yohauta mededi hidi’walaŋkade folooŋ hakuk doktiŋa unduŋ tuguk. 7Unduŋ doktiŋa Munabulidi kwanai hogohogok wendok tuwolit siloŋ tihambune hidi nemek niŋdok baniŋ mu tiiŋ. Wapumnik Jesu Kilistodi miŋgoŋ mintaune kakaŋdok hogok woom hatiiŋ. 8Adigoŋ Wapumnik Jesu Kilisto diniŋ busuwabusuwaŋiŋ nai foloŋ yomnit mokit yayatdok hehikasopneeŋ hehitubu-kilitiu hatilune naihik dapmawaak. 9Bepaŋdi mihiŋiŋ Jesu Kilisto Wapumnik kuyoŋ, adut tomboyoutdok haniŋgukdi undumbo yoŋ, undumbo yoŋ mu tilak.

Kolinhi adi kayoŋbop gineŋ ulitawaulitawa tigiŋ

10Notneye, nu Wapumnik Jesu Kilisto diniŋ wou doktiŋa munte mede i yobe nadineŋ: Hidi tosiwe tiŋa mede mebimebi yoyo be kikakwihita mu tiyaneeŋ. Hidi adi nadinadihik gineŋ welekubugoŋ tihatiyaneeŋ. 11Notneye, nu kahat i nadiŋa mede u yolat. Lekiŋgoŋhik foloŋ mede mintaguk hatak u Kolowi hekidi yobu nadigut. 12Mede indiŋdok yolat. Hidi’walahidi mede indiŋ yoiŋ “Indi Pol diniŋ mebop”, eŋ nolidi indiŋ yoiŋ “Indi Apolo diniŋ mebop”, eŋ nolidi indiŋ yoiŋ “Indi Pita diniŋ mebop”, eŋ nolidi indiŋ yoiŋ “Indi Kilisto diniŋ mebop”.

13Kei! u dediŋ. Kilisto adi daneeŋ fee be tuguk? Be Pol nu hiditok tiŋa koloŋdabek foloŋ be kumuŋgut? Be Pol nu’walaŋ wotnene foloŋ Imeyout be tigiŋ? 14Yopo hinek, nu Imeyout mu tihamgut. Nu hidi’walaaniŋ lekiŋgoŋhik foloŋ meyat lufom hogok Imeyout tiyemgut adi Kilispas dut Gaiyus. 15Unduŋ doktiŋa hidi’walaaniŋ nebek niŋdi nu wotnene foloŋ Imeyout tugumun tuwot mu yobek. 16Nu biyagoŋ metam noli nimaaŋ youyemgut adi Stefana meŋimeŋiye. Eŋ nebek noli nimaaŋgoŋ neeŋbe youyemgut bek u mu nadilat. 17Nu Kilistodi metam Imeyout tiyemdok mu napmeune bugut. Adi Mede Momooŋ yeniyehitubu-didime titiŋdok hogok naniŋkulune bugut. Tiŋa Kilisto’walaŋ koloŋdabek diniŋ mede fofoŋnit tibaakneŋ yoŋa me diniŋ nadisu-fuliŋgoŋ mede u mu ulihiŋa yolat.

Bepaŋ’walaŋ nadisu-fuliŋgoŋ wendi me’walaŋ nadinadi ulatifooŋ kalakapmelak

18Metam kadaka tiŋa hamdok gigit tiiŋ adi koloŋdabek diniŋ mede u nadiune folooŋnit mokit tilak. Iŋgoŋ Bepaŋdi nihitubu-lodaune hatihati fafaŋeniŋ kahileyam indi yadi mede u nadiyam kaŋ Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋŋiŋ tilak. 19Youkudip Mede niŋ indiŋ hatak:

“Nu me diniŋ nadisu-fuliŋ diniŋ mede u ulene fowaak. Tiŋa nu nadinadihinit’walaŋ nadinadihik tubuhaŋindayembaat.”
20Kaŋ me nadisu-fuliŋhinit adi de? Be naditawa me heki de? Be nai indidegoŋ mebi nadidakale me hatiiŋ heki de? Bepaŋdi kwetfoloŋ me heki’walaŋ nadinadihik tubuhaŋindaune folooŋnit mokit tilak. 21Kaŋ Bepaŋ’walaŋ nadisu-fuliŋgoŋ diniŋ nadihebet mintakabeleune medi nehi’walaŋ nadinadi gineŋ Bepaŋ’walaŋ mebi nadinim yo tigiŋ iŋgoŋ tuwot moŋ. Unduŋ doktiŋa Bepaŋdi metam ninigitdok talik niŋ tubumintaguk adi indiŋ: Indi Mede Momooŋ yohautanene metamdi nadiune tuwot mu tubune mede kauleŋ yogiŋ. Iŋgoŋ Bepaŋdi nadiune tuwot tubune nediyeŋdi mede u nadiŋa nadisukilitiiŋ adi hogok yanagitak.

22Judahi adi kunumneniŋ kudi kakaŋdok gigine tiiŋ. Eŋ Gilikhi adi me nadisu-fuliŋgoŋhinit mintadok gigine tiiŋ. 23Kaŋ indi adi Kilisto koloŋdabek foloŋ ukiŋ wendok mede yone Juda me heki’walaŋ talik tuŋgumba tilak. Eŋ me Judahi’walaŋ feknit mokit adi yadi nadiune mede kauleŋ tilak. 24Unduŋ tulune Bepaŋdi yeniyehimaneguk, Juda me be Gilik me, adi Kilistodok indiŋ nadiiŋ, “Adi Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋ, tiŋa Bepaŋ’walaŋ nadisu-fuliŋgoŋ.” 25Me adi Bepaŋdi kwanai tuguk u nadiŋa mede kauleŋ yolune adi’walaŋ mede kauleŋdi me’walaŋ nadisu ulatifooŋ kalakapmelak, be Bepaŋdi kwanai tuguk wendok gweheyeŋ yolune adi’walaŋ gweheyedi me’walaŋ saŋiniŋ ulatifooŋ kalakapmelak.

Kilisto adi Bepaŋ’walaŋ nadisu-fuliŋ diniŋ tinaulibinik

26Notneye, hidi me dedihigoŋ hatilune Bepaŋdi hanihehimaneguk u nadikaneŋ: Hidi lekiŋgoŋhik foloŋ me kwetfoloŋ diniŋ nadisu-fuliŋgoŋhinit fee moŋ, eŋ saŋiniŋhinit fee moŋ, me wohiyehinit maaŋ, fee moŋ. 27Me dauyeŋ kaulehi hatiiŋ adi Bepaŋdi yeniyehimaneeŋ me nadisu-fuliŋgoŋhinit yehitubu-mekalak. Be me dauyeŋ gweheye bilakenehi hatiiŋ adi Bepaŋdi yeniyehimaneeŋ me saŋiniŋhinit yehitubu-mekalak. 28Tiŋa me dauyeŋ hogohi fofoŋhinit hatiiŋ adi Bepaŋdi yeniyehimanelak eŋ me dauyeŋ kondiŋahi hatiiŋ adi Bepaŋdi yeniyehimaneeŋ me wohiye loloŋhinit adi’walaŋ kasop diliteleyemilak. 29Kwetfoloŋme niŋdi Bepaŋ hebeŋ foloŋ sigitiŋalo mede yobaakneŋ yoŋa unduŋ tuguk. 30Adi ne Jesu Kilisto wou foloŋ hatihati uŋgoniŋ hamulak. Kilisto adi Bepaŋ’walaŋ nadisu-fuliŋ diniŋ tinaulibinik. Adi yom moŋgokutnimilak, be welehakale tubumintanimilak, eŋ kadakaniŋ diniŋ folofolok sidokonimguk. 31Ale Youkudip Mede indiŋ hatak u fafaŋeguk. Nebek niŋdi youtumba mede yobe kaŋ Wapum’walaŋkade hogok yobaak.

Copyright information for NOP